Su õlg valutab.
Kui sul on kuskilt valus, siis sa otsid lahendusi ja oled valmis pingutama, et sellest lahti saada. Seega teed hoolega regulaarselt harjutusi, et hakkaks parem. Kui on juba parem, siis jääb võimlemine unarusse – kuni õlg hakkab jälle valutama. Kas tundub tuttav?
Seda kohtan oma töös paraku sageli. Ja mis siin salata, ega ka endal on raske oma treeningutega järjepidev olla, eriti viiruste perioodil. Pärast haigust tagasi treeningrütmi saada pole lihtne. Siin on peamised vead, mis takistavad meil olemast järjepidevad:
- Teen trenni siis kui aega on – tihtipeale seda aega ei tulegi.
- Edasilükkamine – uusaastalubadusena tahan 3x nädalas trenni teha. Laupäeval avastan, et ma pole jõudnud ühtegi korda trenni teha. Alustan siis pigem uuel nädalal uuesti, selle asemel, et vähemalt 1 trenn siis kohe ära teha.
- Liiga suur eesmärk – tahan minna poolmaratonile suvel ning hakkan selleks kohe pikkasid maasid jooksma, aga see on nii raske ja paari nädala pärast pole mul enam mingit motivatsiooni jooksutosse jalga panna.
Selleks, et nende vigade lõksu ei jääks, tuleb natuke end ninapidi vedada ja leida viisid, mis teeksid trenni tegemise sulle võimalikult lihtsaks. Näiteks:
- Mõtle välja, millal on sul kõige parem trenni teha – kas see on hommikul enne söömist, tööd? Lõunasel ajal? Õhtul? Nädalavahetusel? Millal sul varem on olnud motivatsiooni trenni tegemiseks? Millal on sul tavaliselt hea tuju? Kui see on välja mõeldud, siis sea trenni tegemine olulisele kohale. Planeeri see enda nädalaplaani sisse. Mina näiteks panen oma trennid märkmikkusse kirja, kus on ka mu tööasjad.
- Missugune liikumine sulle meeldib? Kui sulle joosta ei meeldi, kas on siis mõtet punnitada seda teha? Võta aega ja proovi erinevaid treeninguid, liikumisviise, et leida see tegevus, mida sa naudid. Siis on ka rohkem motivatsiooni seda teha.
- Tee trenni tegemine endale võimalikult lihtsaks – kui tahad trenni teha näiteks esimese asjana kohe hommikul, siis pane endale meeldetuletus õhtuks, et sa paneksid hommikuks trenniasjad valmis. Sellega häälestad sa oma aju, et homme hakkad trenni tegema. Kui hommikul ärkad, siis on kõik juba sinu jaoks valmis ja ainus asi, mida tegema pead on lihtsalt alustamine.
- Mõtle välja, mis on sinu miinimumprogramm? Meil kõigil on kiired perioodid või haigusperioodid, kus trenni tegemine jääb tahaplaanile. Nagu “Kevades” öeldi: “Kui kõike ei jõua, siis tee pool!”. Ka viimased Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uuringud näitavad, et kasvõi natukenegi liigutamist on tervisele kasulik, kui mitte millegi tegemine. Kui sa trenni ei jõua, siis tee kasvõi paar harjutust, mis võtavad vaid 5min – nt 1min planku, 20 kükki ja 15 kätekõverdust. Kui oled haige, siis oleneb muidugi enesetundest, aga ka siis oleks mõistlik natuke liigutada – tee õlaringe, ringuta või tee midagi muud rahulikku.
- Seosta harjutused mingi muu tegevusega – mul oli üks põlvevaluga klient, kes ütles, et temal pole aega harjutuste tegemiseks. Hommikul kiire, pärast tööd väsinud ja vabadel päevadel tahaks puhata. Arusaadav. Küsisin, et kas ta hommikul kodus kohvi joob enne tööd. Jah, joob. Soovitasin siis panna kummilint selle tooli jala ümber kus ta tavaliselt kohvi joob ja siis joomise ajal pistku jalg kummilindist läbi ja kõlgutagu jalga. Andsin ühe harjutuse, aga peaasi, et teeks seda iga päev. Umbes kuu aja pärast kohtusin temaga uuesti ning klient ütles, et tunneb, et põlv on stabiilsem ja valu väiksem ning nüüd tunneb vabal päeval ka, et kohvi joomise ajal tahaks nagu jalga kõlgutada. Sellest oli saanud harjumus!
Loodan, et said siit nippe, kuidas end paremini järjepidevana hoida! Ja pea meeles, me pole keegi perfektsed ja ei peagi olema, peaasi, et proovid enda eest paremini hoolt kanda!
